Huvitavat teadmist

Huvitavat martsipanist

Martsipan (saksakeelsest Marzipan või itaaliakeelsest marzapane – mardileib, tõenäoliselt pärineb pühak Markuse nimest) – see on pulbrini purustatud mandli ja tuhksuhkru segu, mis kujutab endast elastset pastat. Vastavalt Krossi raamatule „Mardileib“ töötas Euroopa vanimas apteegis – Tallinna Raeapteegis (esimest korda nimetatud kirjalikes allikates 1422. aastal) – nutikas apteekriõpilane Mart. Kord jäi raehärra Kalle haigeks ning meister Johann lubas talle valmistada imerohtu nimega mitridaatsiumi. Paraku oli meistril tugev nohu ning ta aevastas pulbrid nõude pealt maha, seetõttu imerohtu pidi tegema õpilane Mart. Tema pani rohtu teisi, maitsvamaid aineid, sest ta pidi koos raehärraga seda rohtu võtma (järsku see oli mürgine!) ning muidu raehärra saaks Mardi näoilmest aru, kuivõrd vastik maitse on rohul. Kokkuvõttes apteekriõpilase tehtud rohi meeldis raehärrale väga ja see ravis tema kõhu terveks. Raehärra pani Mardi kokku segatud rohule nimeks mardileib, et ka harimata inimesed sellest aru saaksid.

Keskajal müüdi martsipani apteekides. Ravimit soovitati nii ihu- kui ka hingehädade vastu. Apteekides oli kasutusel ka spetsiaalne ladinakeelne nimetus Marci panis. Tol ajal martsipan oli väga kallis maiustus-ravim, mida said nautida üksnes rikkad.

Tänu mandli (letsitiini allikas) sisaldusele soodustab martsipan närvirakkude tegevust ning seetõttu sobib „energiapommiks“ inimestele, kes teevad pingelist tööd, koolilastele ja üliõpilastele enne eksameid. Kahtlemata annab see Teile lisaenergiat mitte kahjustades organismi nagu mõned kaasaegsed „energiajoogid“. Ainus, mida tuleb meeles pidada, – kui tarvitada martsipani väga suurtes kogustes, võib see kahjulik olla Teie figuurile.